• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • 05.04.16, 17:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soovmõtlemist täis prognoos

Rahandusministeerium langetas sügisel tehtud majandusprognoosi 0,6 protsendi võrra ja teatas, et sel aastal kasvab Eesti majandus ligikaudu 2%. „Prognoos on soovmõtlemist täis,“ ütles selle peale majandusteadlane Raul Eamets.
Rahandusminister Sven Sester sõnas, et kuigi ministeerium alandas prognoosi, tuleb silmas pidada, et majandus siiski kasvab, mitte ei seisa paigal.
  • Rahandusminister Sven Sester sõnas, et kuigi ministeerium alandas prognoosi, tuleb silmas pidada, et majandus siiski kasvab, mitte ei seisa paigal. Foto: Andras Kralla
Rahandusminister Sven Sester ütles, et kuigi ministeerium alandas prognoosi, tuleb silmas pidada, et majandus siiski kasvab, mitte ei seisa paigal. Ometi oli ka eelmise aasta majanduskasv prognoositust madalam – kui suvel usuti kasvuks tulevat 1,7%, siis aasta lõpuks jäi selleks 1,1%.
Majanduskasv jääb oodatust kesisemaks eksporditurgude kehva käekäigu tõttu. “Meie välisnõudlus on olnud sisuliselt nulli ringis,” ütles Sester. Ta lisas, et Eesti kaotas eelmisel aastal ekspordis turuosa. Suurim süüdlane selles on Vene­maa, kelle osakaal Eesti ekspordis langes eelmisel aastal kõige rohkem. See tõi kaasa paljude kaupade (nt toidu) ülepakkumise koduturul ja hinnad langesid. Sester lisas, et kuna kütuse ja toidu hind püsib madalal, jääb tarbijahindade tõus sel aastal tagasihoidlikuks – 0,3%. Hinnad peaksid tõusma hakkama aasta teises pooles. Järgmisel aastal kiireneb hinnatõus 2,7%-le.
Liiga optimistlik prognoos
Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul on rahandusministeeriumi majandusprognoos liigagi optimistlik. “Prognoos on soovmõtlemist täis. Ma ei usu, et see 2% täis tuleb. Maailma majanduse paranemise märke ei paista. On vaid lootus, et läheb paremaks,” ütles ta. Juba sügisestest prognoosidest oli Eametsa sõnul näha, et tulevikku suhtutakse liiga optimistlikult. “Pealegi on 2% ikka väga väike majanduskasv. See pole number, mille kohta öelda, et majandus kasvab ilusti.” Eesti majandus peaks tema sõnul kasvama vähemalt 4–5%.
Eamets ütles, et palgakasv on ikka veel kõrgel ja majanduskasvu veab tarbimine. “Ma pole aga kindel, kust peaks eksport hoo sisse saama,” sõnas ta. Seetõttu usub ta, et ka sel aastal jääb investeeringute maht kesiseks. “Euroopa Liidu raha kasutuselevõtt venib nagu alati ja tõsine süst, mis meie majandust turgutaks, tuleb alles 2017. aastal, mitte tänavu,” ütles ta.
Eametsa sõnul võib küll tarbimisega 2% majanduskasvu täis saada, kuid ilma ekspordita suurt rohkemat ei kasvata. “Palgakasv on aga kahe teraga mõõk,” ütles ta. Kui palgakasv jätkub, hakatakse odavale tööjõule mõeldud töökohti välja viima. “Vaikselt see juba toimub. Targad töökohad aga ei tule midagi nii kergesti ja otse taevast kätte,” lisas ta.
Eratarbimine langeb
Sester nentis majandusprognoosi tutvustades, et kõrgel püsinud palgakasv on vähendanud ettevõtete konkurentsieelist.
Sester on siiski optimistlikum kui Eamets. Ta ütles, et järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandus hoo sisse saama. See tähendab, et kasvaks ka Eesti kaubanduspartnerite majandus ja meie eksport saaks uue võimaluse. Impordi kasv kujuneb tänavu ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.
Sester lisas, et seni on majandus kasvanud suureneva eratarbimise toel. Eelmisel aastal oli eratarbimise reaalkasv 4,8%. “See on ligi­lähedane buumiaegsele tarbimisele,” ütles ta. Sel aastal on eratarbimise kasv prognoosi järgi 3,4% ja järgmisel aastal 2,5%.
Sel aastal palgatõus küll aeglustub, ent püsib endiselt kõrgel. Eelmisel aastal kasvas palk keskmiselt 6%, sel aastal kasvab umbes 4,9%. Tööhõive langeb sel aastal 0,9%. 
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul saab Eesti majanduskasv kiireneda ainult eksporditurgude paranemise kaudu. “Majanduskeskkond on ebakindel. Peamised kolm probleemi on samad: pole oskustööjõudu, välisnõudlust ja ettevõtted pole rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised,” rääkis Lõhmuste.
Eelarve puudujäägis
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika juhataja Sven Kirsipuu sõnul ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal prognoosi kohaselt 0,4%-le SKPst. Peamine puudujäägi tekitaja on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused. Keskvalitsuse nominaalset puudujääki põhjustavad põlevkivisektori raskuste tõttu vähenevad dividenditulud ja keskkonnatasud.
Kirsipuu lisas, et järgmisel aastal suureneb valitsussektori eelarvepuudujääk 0,5%-le SKPst. Eelarve peaks ülejäägini jõudma 2020. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 16:29
Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?
Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele